Eesti inimeste sooviks on energiasõltumatus

Väikesed päikeseelektrijaamad andsid eelmisel aastal võrku rohkem kui 2138 megavatt tundi energiat, mis osutus kaks korda enamaks võrreldes sellele eelnenud aastaga.

Väikeste päikeseelektrijaamade väga kiire kasv on seletatav päikesepaneelide hindade alanemise ning inimeste sooviga olla vähem sõltuvad energiakaubandusettevõtetest. Sellest teatab Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Rein Pinn.

Veidi varem teatas Elektrilevi suurest hulgast mikro-elektrijaamade (kuni 11 kW) liitumistaotlustest. Eelmisel aastal alustas enda tarbeks elektri tootmist enam kui 200 inimest, mis on üsna märkimisväärne võrreldes 2012 aastaga, mil tööd alustas vaid 18 mikro-toomist. Kokku andsid nad 2015 aastal 2138 megavatt-tundi, mis on kaks korda enam, kui aasta tagasi. Elektrilevi sõnul töötab suurem enamus neist elektrijaamadest päikesepatareidel.

Päikesepatareid tõrjuvad tuulegeneraatorid välja

Elektrilevi klienditeeninduse osakonna juhataja Ainer Tiitson märgib ära, et kui mikrotoomise algusajal, umbes neli aastat tagasi, olid Eesti inimesed rohkem tuulegeneraatorite usku, siis tänase päeva seisuga eelistavad inimesed toota elektrienergiat enamasti päikesepaneelide abil – aastas liitub võrguga vaid mõni tuulegeneraator.

Kokku liitus viimase nelja aasta jooksul elektrijaotusvõruga 515 mikrojaama, mille koguvõimsuseks on 5,26 megavatti. Kogu Eestis toodetava energia (2000 megavatti) mastaabis on see siiski piisk meres. Samas arengutendents ise on üsna põnev.

Eesti Päikeseelektri Assotsiatsiooni juht Rein Pinn arvab, et päikeseelektri tootmise suurenemine on seletatav inimeste soovist olla rohkem sõltumatud energiakaubandusettevõtetest, ehk siis Eesti Energiast, mis toodab ligi 90% Eesti elektrist. Kuigi elektrihinnad ei näita kasvutendentsi, on tarbijate poolne usaldus madal, ning soovitase kindlustada tulevikku, isegi teades, et mikro-elektrijaama tasuvusperiood on vähemalt 8-10 aastat.

Eesti energia konkurentsi veel ei karda

Jaamade maksumuse vähenemine pole samuti olnud mitte vähetähtis faktor päikeseelektrijaamade populaarsuse kasvus. Rein Pinn’i sõnul maksis mõned aastad tagasi 11 kW elektrijaam umbes 20-25 tuhat eurot, ja nüüd saab selle kätte juba 10 tuhandega. Võrguga liitumise tasu on samuti alanenud. Kuigi Eesti Energia kehtestas selle teenuse maksumuseks ligi 500 eurot, on see siiski viis korda kallim kui ettevõttel Imatra. Seejuures, Pinn’i arvates, riigi peaenergeetikud lihtsalt ei soovi selgitada nii ülepaisutatud summasid mikro-elektrijaama liitumisarves.

„Ma ei arva, et nad konkurentsi kardaks, - teatas Pinn. – Igal juhul mitte lähiajal. Siiani on väikejaamade arv liiga väike, et nendega arvestama peaks“.

Sellegipoolest kasvab nende päikeseelektrijaamade arv, mida ei saa enam „mikro“ kategooriasse liigitada. Ilmunud on jaamad, mille võimsus on 40, 120 ja ka 400 kW. Taolise jaama omanik saab teenida, pakkudes teistele müügiks genereeritava energia ülejäägid. Loomulikult lühendab see ka päikesepaneelide tasuvusperioodi.

Tarbija on iga päevaga üha targem

Käsikäes isiklike elektrijaamade loomise ja kasutuselevõtuga, kasvab päev-päevalt ka elanikkonna teadlikkus. Varem arvasid inimesed, et paari päikesepaneeli katusele paigaldamisest piisab enda ootamatute olukordade eest kindlustamiseks. Näiteks sügistormide eest, mis iga aasta murravad maha elektriülekandeliine ning jätavad iga aasta mõneks päevaks elektrita tuhandeid tarbijaid. Nüüd on inimesed jõudnud arusaamisele, et elektrijaama koosseisus peavad olema ka akud, ehk peab olema võimalus energiat salvestada.

Võrreldes Saksamaaga annab Eesti elektrijaam hulga rohkem elektrit. Ekspertide sõnul on Eestis aasta keskmine temperatuur madalam, ning päikesepaneelid töötavad paremini madalamate kraadide juures.