Üha enam energiat toodetakse kodumajapidamistes

Võimsa võrguoperaatori Elektrilevi suuremeelsus üsna väikeste energiatootjate võrku lülitamisel andis küllalt märgatava tõuke päikesepaneelide paigaldamise kasuks otsuse teinud majapidamiste arvu suurenemiseks. Kui nii ka edasi läheb, siis kümne aastaga on Eestis mootorrattaid vähem kui elektrijaamu.

Viimase viie aasta jooksul kasvas omal jõul suuremate hoonete tarvis elektrienergia tootjate arv peaaegu 40 korda: kui 2012 aastal edastas toodetud energia Elektrilevile 23 väiksemat elektrijaama, siis jooksva aasta aprillis oli neid juba ligi 900.

Sellesse ärisse sisenejad saavad rahul olla, samas kui ametnikud, kes on äri üles ehitanud valdavalt piirangutele ja lubadele, on segaduses ning saavad vaid nõutult käsi laiutada, kuna tunnevad end selles kiiresti arenevas keskkonnas abitult.

Tabasalu aleviku välja ehitanud Vello Lind (80), olles veel „Ranna“ sovhoosi direktor ning hiljem avaldanud paljuski mõju ka põllumajandusministrina, elavdas entusiastlikult kogu Harku valla. Kui täpsem olla, siis paigaldas ta eelmisel aastal oma maja lähedale terve päikesepaneelide pargi, mille koguvõimsus moodustab 25,4 kW, mis on pea kaks korda enam kui Elektrilevi poolt mikrotootja jaoks kehtestatud tootmisseadme võimsus. „Ma müün elektrit Alexelale ning samas ka ostan seda oma tarbeks, sel moel jään ma iga kuu lõpus ikkagi plussi“, - rõõmustab Lind.

Sada päikesepaneeli kahes raamis on suunatud otse lõunakaarde. Nad on paigaldatud Lind’i maja juurde viiva tee äärde. See annab 1970-ndatel ehitatud majale üsna kaasaegse väljanägemise.

Omal ajal soetas Vello Lind päikeseelektrijaama oma isiklikust rahast, kusjuures paigaldus läks maksma ligi 20 000 eurot. Ta usub, et elektrijaam tasub end täielikult ära 12 aastaga.

Pühendunud külamees on nii innustatud oma koduse elektrijaama edust, et soovib nüüd rajada päikesepaneelide pargi seitsme hektari suurusele krundile. Krunt jääb Rannamõisa tänava ja Lollideküla vahele.

Kuna see maa ei kuulu mitte talle, vaid riigile, plaanib ta esitada mai lõpus Harku vallavolikogule taotluse projektile toetuse saamiseks. Vald peab teada andma otsusest, kas soovib, et vallas tegeletaks päikeseenergia tootmisega.

„Selle maa-alal ei ole viljakat pinnast ning see sobib ideaalselt päikeseenergia tootmiseks. Lisaks, krundi paiknemise tõttu, on võimalik paigaldada päikesepaneelid suunaga lõunakaarde. Täiendav pluss on ka see, et maa-alal ei kasva midagi ning seega ei ole ka rohu niitmise vajadust. Kui meie põllumajandussektor ei suuda pakkuda täismahus konkurentsi välismaistele tootjatele, siis päikeseenergia tootmisest võib saada suurepärane alternatiiv.

Esmakordselt väikesele külateele sattuvale inimesele ei hakka päikesepaneelide park kohe silma. Kuid jutuajamisest Harku vallavanema Kaupo Rätsepaga selgus, et naabrite suhtumine on murelik.

„Mina olen härra Lind’i naaber ja nagu ka teised naabrid, olen ma väga mures, et kogu tema hoov sai päikesepaneele täis ehitatud ilma valla loata,- räägib Rätsep. – Teised naabrid küsisid minu käest, kuidas sai see üldse võimalikuks? Näiteks suure terrassi ehitamiseks tuleb vallalt saada sellekohane luba, aga Lind sai need paneelid vabalt paigaldada. Ja mis saab siis, kui paneelid pannakse üles igal krundil? Muidugi ei poolda ma sellist isetegevust“.

Rätseb nimetab traditsioonilisi päikesepatareisid kiiresti vananevaks lahenduseks. Kaasajal toodetakse katusekatteid, mis täidavad päikesepaneelide funktsioone.

„Kuna seaduses ei ole täpset sõnastust, jääb selgusetuks, kas tegemist on rajatise, seadme või millegi muuga. Selle küsimuse selgitamine seisab vallaametnikel alles ees“- lisas Rätsep.

Oma maja katusele päikesepaneelid paigaldanud arhitekt Siim Talts ütleb, et antud tehnoloogia võtme-eeliseks on see, et pole vajadust lubade taotlemiseks: „Ainuke nõue on, et paneelid ei tohi ära varjata teisi ehitisi ja piirata vaadet“,- selgitas Talts, kes valdab teemat tänu oma töö spetsiifikale.

Oma majale paigaldas ta 3 kW võimsusega päikeseelektri tootmise süsteemi – just sellise lahenduse soovitas talle seadmeid müüv ettevõte. Võimsamatel seadmete on tasuvusaeg pikem, ning ühtlasi peab oma tarbeks energiat tootev majapidamine korraga investeerima üsna märkimisväärse summa. Elektrijaam läks Taltsile maksma umbes 5500 eurot ja ta hindab selle tasuvuse perioodiks kuni 12 aastat.

„Enam kui pool toodetavast energiast kasutan ma ise ära ja umbes 45% müün edasi, - ütleb arhitekt. – Kuna ma olin eelnevalt juba võrguga liitunud, ei pidanud ma oma tarbimisharjumusi muutma. Näiteks 100-ruutmeetrise elamu kütmiseks kasutan õhksoojuspumpa.“

Vaatamata Elektrilevi teravale kriitikale ennustavad kohalikud tarnijad oma kasumimäärade kahanemist, kuna igaüks saab endale läbi internetipoe vabalt tellida Hiinas valmistatud seadmed.

„Läbi internetipoe saab Hiinas valmistatud elektrijaama soetada hulga odavamalt, kuid selle kvaliteet pole kindlasti sama kõrgel tasemel, kui meie poolt Saksamaalt tarnitavad seadmed, - rääkis Dmitri Lee, BGE firma juht. – Näiteks vahemaal kuni 2 km mere äärest võib paigaldada ainult soola- ja ammoniaagikindlaid paneel ja nende hind on reeglina kõrgem“.

Ta soovitab oma klientidele süsteeme, mis oma kulukuselt on väiketootjatele sobivamad, võimsusega kuni 11 kW ning 16 A. Võimsamate jaamade puhul suureneb elektrivõrguga liitumise tasu ning pikeneb ka tasuvusaeg.

Toodetud elektrienergia salvestamiseks kasutavad Lee kliendid valdavalt jaotusvõrku. Kui keegi teeb otsuse autonoomse akude toel töötava lahenduse kasuks, suureneb süsteemi maksumus varugeneraatori vajalikkuse tõttu veel 30-40%. Mikrotootja võimsus katab vabalt ära 130-ruutmeetrise maja aastase tarbimise, juhul kui elamut köetakse elektriga. Elektrivõrguga mitteliitunud omanik peab hakkama muutma oma tarbimisharjumusi.

„Vajadus elektrienergia järele suureneb reeglina just siis, kui päike ei paista – talvel ja öisel ajal, - selgitas Lee. – Näiteks pesumasin oleks õige käima panna päevasel ajal, kuna kõige enam paistab päike just kella kahe ja kolme vahel“.

Väikese elektrijaama paigaldus on lihtne. Ajaliselt kulub selleks umbes kuu aega alates hinnapakkumuse päringust kuni paigaldamiseni. Elektrilevi menetleb umbes nädala aja jooksul tingimusi, kauba tarneks kulub poolteist nädalat, ning paigaldus ise teostatakse umbes viie päevaga.

„Suhtumine päikesepatareidel jaamadesse on omavalitsuste lõikes erinev. Ühtedel piisab vaid andmete esitamisest, teised nõuavad kooskõlastamisi. Piiranguid paneelide paigaldamisele ei ole seatud“ – lisas Lee.

Riik suhtub elektrienergia mikrotootmisesse positiivselt ning koalitsiooni arvates oleks vale seada väiketootjatele karme piiranguid. „Praegu võib täheldada mikrotoomise kasvutendentsi, kuna alternatiivallikatest energia tootmist doteeritakse,- ütles riigikogu majanduskomisjoni esimees Aivar Kokk (IRL). – Seepärast tasub uue maja ehitamisel arvestada ka elektrijaama võimalusega“.

Kokk selgitas, et päikesepaneelid on tehnosüsteemid, mille paigaldamisest peab krundi omanik teavitama kohalikku omavalitsust: „Kui aga naabrid on paigaldamise vastu, siis peavad nad esitama ka põhjenduse. Näitena võib tuua olukorra, kus paigaldatav kütusemahuti jääb naabri grillimiskoha lähedusse, mis on loomulikult lubamatu. Päikesepaneelide paigaldust ei tasu võrrelda terrassiga kui maja juurdeehitusega, mis omakorda on eraldi seadusandlike aktidega reguleeritud“.

Elektrilevi on pilootprojekti raames alustanud autonoomsete lahenduste uuringut, kuna näeb huvis päikeseenergia tootmise vastu võimalusi äritegevuse laiendamiseks.

KOMMENTAARID
Marek Viik (Koskla 7 korteriühistu juhatuse liige)
2013 aastal paigaldasime me 30 korteriga maja katusele vee soojendamise süsteemi. Sellele kulus peaaegu 20 000 eurot ning lisaks õnnestus meil saada 35% ulatuses Kredex’i toetust. Süsteemi tasuvusajaks hindasime me umbes 10 aastat.

Ilusa päikesepaistelise ilmaga soojeneb vesi 60-ne kraadini. Meie küttearved on tänu sellele tunduvalt vähenenud. Kui 2013 aastal maksis küte 93 senti ühe ruutmeetri kohta, siis eelmisel aastal kõigest 38 senti ruutmeetri kohta.

Me kaalusime ka elektrienergia tootmise võimalikkust, kuid tehtud arvutused ei onud väga tõotavad. Ettevõtmine nõuab suuri investeeringuid ja toodetut energiat oleks olnud vaja ka müüa ning meie arvates ei ole see otstarbekas. Kuuma vett tarbime me ise ning selline lahendus on meie jaoks optimaalne.

Ott Antsmaa (Elektrilevi taastuvenergeetika valdkonna juht)
Alternatiivsetest allikatest elektrienergia tootjate elektrivõrguga liitumiste arv kasvab kiiresti, ja lähiajal kiireneb see veelgi. Aprilli lõpu seisuga oli Elektrilevi võrguga liitunud kokku 878 tootjat ning jooksva aasta esimestel kuudel prognoosime me väga suurt liitujate arvu.

Alternatiivenergia tootmise kiirele kasvule järgnes tehnoloogiate areng, kuid eelkõige hindade langus ning päikesepaneelide ja energiat salvestavate seadmete kvaliteedi ja efektiivsuse tõus. Teisalt on tulevikus oodata aga regulatsioonide muutmisi. 2020 aastal jõustub kõiki ühiskondlikke hooneid puudutav nõue – kõik uued ehitised peavad olema liginullenegiahooned. Eesti kliimas tähendab see, et uued ehitatavad majad peavad hakkama ise elektrienergiat tootma. Kui aga see nõue hakkab kehtima ka eramajadele, kasvatab see oluliselt elektrienergia mikrotootmist.

Tänu huvile päikeseenergiajaamade ja alternatiivtootmise vastu tulevad jaotusvõrgus päevavalgele üha uued proovikivid. Liitumisprotseduur peab olema sujuv, mis on vajalik selleks, et elektrijaamad saaksid kiiresti ja probleemideta jaotusvõrguga liituda. Samuti on vaja arendada tehnilis-analüütilist võimekust, selleks et võimalikult täpselt hinnata liituvate jaamade seadmete toimimiskindlust ning elektripinge kvaliteeti (ühtlasust).

Taastuvenergia ei paku huvi mitte ainult klientidele, vaid ka jaotusvõrgu ettevõtetele. Eesti üheks probleemidest on muu hulgas hajaasustus, mis tähendab, et ligi 60% kõigist elektrivõrkudest asuvad just seal, kus tarbitakse kõigest 4% kogu elektrienergiast. Sellistes kohtades oleks parimaks lahenduseks alternatiivne elektritootmine, kus seadmeid oleks võimalik lihtsalt demonteerida, selle asemel et väheasustatud piirkondades maa- ja õhuliine uuendada.

Just sel põhjusel viib Elektrilevi läbi autonoomsete süsteemide, päiksepaneelide, generaatorite (off-grid) testimisi. Alternatiivses piirkonnas elava kliendi jaoks võrguteenus ei muutu – ettevõtte ülesandeks jääb aga kliendi elektrienergiaga varustamine.

Sellest, kas off-grid on võimeline pakkuma alternatiivi olemasolevale võrgule, on veel vara rääkida. Pilootprojekt kestab kolm aastat. Selle aja sees kogume me tagasisidet ning jälgime pidevalt objekte.

Projekti eesmärgiks on saada täielik ülevaade off-grid lahenduse hooldamise ja investeerimisvajaduse, kliendimugavuse ja töökindluse kohta. Me viime katsetusi läbi kõikvõimalikes tingimustes – erineva tarbimiskoormusega, ööpäevaringset ja hooajalist tarbimist silmas pidades.

Antud hetkel töötab kõik suurepäraselt, kui selleks et teha järeldusi, kas oleks mõeldav võtta antud lahendus laialdaselt kasutusele, on veel vara.